Ajalugu

Ardu lasteaed on asutatud 1969. aastal Ardu sovhoosi poolt. Ardu lasteaed avati 21.septembril 1969. aastal kahe rühmalisena selleks kohendatud kahekorruselises kortermajas, laste riietusruumiga keldri korrusel (ajutiselt). Ardu Lasteaed on töötanud öö-päevase lasteaiana ning erinevatel aegadel teenindanud naabervaldades elavaid lapsi. Kõue valla haldusalas tegutses lasteaed alates 1992. aastast. Ardu lasteaed liideti Ardu Põhikooliga 01.09.2007. aastal ja nimetati ümber Ardu kooli lasteaiaks. 01.09.2008. aastal avati lasteaia kolmas rühm Ardu kooli ruumides laste arvukuse tõttu. (seisuga 01.09.2008. aastal 50 last). Vanem rühm oli sobitusrühm, kuna rühma nimekirja sobitus kolm erivajadusega last. 01.09.2009.aastast avatud vanas lasteaia kortermajas kolm rühma (60 last) kuni uue maja avamiseni 28.09.2009. aastal. Uue maja pidulik avamine 01.10.2009. aastal koos uue staadioniga. 01.10.2009. aastal alustas Ardu Kooli lasteaed oma tööd uues lasteaiamajas kolme rühmaga, kuuekümne lapsega ja viieteistkümne töötajaga. Valdade liitmise tulemusel on Ardu lasteaed Kose valla haldusalas alates 26.10.2013.aastast.

Kosel alustas pastor Johann Witte talulaste õpetamist 1660. aastate lõpul. Tema järglase ametiajal koolisüsteem lagunes. 1696. aastal hakati kirikla juurde koolimaja ehitama. Umbes samal ajal rajati mõisakool Paunkülasse. Kool tegutses 1689. aastal rootsi ohvitseridele ehitatud nn Korteni majas Sael.

1762. aastal avati koolid Kosel ja Ardus. Nende koolidega pandi alus pidevale kooliõpetusele Kose kihelkonnas.
1765 – Ardu kool töötab regulaarselt
1788 – Ardu koolil on oma maja, avati kool Triigi mõisas
1790 – Kose kihelkonna koolid on välja surnud, ainult Ardu kool töötab edasi 18 sajandi lõpp – olukord sama
1861 – toodi Paunküla vallakool Korteni majast Ardusse meierei asemel paiknenud hoonesse Vaata pilti
1870 – ehitati Triigi koolimaja
1873 – Ardus ehitati talumajatüüpi koolihoone praegusele kooli krundile
1877 – ehitati Saarnakõrve koolimaja
1878 – Ardu koolis on ööbinud Paunküla ja teiste kaugemate külade lapsed. Nii kestis see 1920. aastani
1914 – Ardusse tuli koolijuhatajaks Tõnu Talbak. Ta oli selles ametis 1945. aastani
1938 – 24. aprillil pandi uue koolimaja (praegune vana maja) nurgakivi 13. novembril õnnistati uus koolimaja
1941 – 6. augustil Kautla lahingute ajal põletati uus koolimaja maha, 1. novembril alustati õppetööd Silmsi külas Järve majas
1943 – kool jätkas tööd taastatud meiereis
1949 – alustati koolimaja taastamist
1950 – 5. jaanuaril avati taastatud koolimaja
1949-1953 – kooli juures töötasid klassid vene keelt rääkivate lastele, Nõukogude võimu ajal muudeti korduvalt kooli nime.
1988 – 1. septembrist muudeti algkool põhikooliks
1989 – 30. jaanuaril algasid mullatööd praeguse koolimaja ehitusplatsil
1991 – 2. septembril toimus uue koolihoone pidulik avamine

Meie koolimaja on esimene, mis avati taasiseseisvunud Eesti Vabariigis.

Eluaegne koolimees Tõnu Talbak (pildil) on teinud oma viimase sissekande kooli kroonikaraamatusse 31. augustil 1945. Ta on kirjutanud: “Soovin… Ardu lastele head õppimist ja edu meie kalli kodumaa õitsenguks.”

ARDU KOOLIJUHID