Ardu Kooli õpilase vastuvõtmise üldised tingimused ja kord ning koolist väljaarvamise kord

Käesolev kord on heaks kiidetud Ardu Kooli hoolekogu koosolekul 23.11.2015 nr 2-3.2/2 ja kehtestatud Ardu Kooli direktori käskkirjaga 23.12.2015 nr 1-1.2/71.

Aluseks võetud «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 27 lg 4 ja § 28 lg 4

§ 1. Reguleerimisala.
Käesoleva korraga määratakse kindlaks Ardu Kooli (edaspidi Kool) õpilaste vastuvõtmistaotluse esitamise kord, vastuvõtu korraldus, vastuvõtmisel esitatavad nõuded, muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud ning vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamine.

§ 2. Õpilase kooli vastuvõtmine.
(1) Kooli vastuvõtmiseks esitab õpilase lapsevanem või ametlik hooldaja kirjaliku avalduse, millele lisab:
1) sisseastuja isikut tõendava dokumendi (selle puudumisel sünnitunnistuse või -tõendi) ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte;
2) kui taotluse esitab vanem, siis vanema isikut tõendava dokumendi ametlikult kinnitatud ärakirja või väljavõtte.
3) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilase tervisekaardist selle olemasolul;
4) õpilaspileti pildi (3 x 4cm).
(2) Sisseastuja, kes on eelnevad õpingud läbinud välisriigis, lisab avaldusele välisriigi õppeasutuses omandatud haridust või läbitud õpet tõendava dokumendi või selle ametlikult kinnitatud ärakirja. Välisriigis omandatud hariduse või läbitud õpingute taseme hindamisel lähtutakse 1997. aastal UNESCO Üldkonverentsil heaks kiidetud Rahvusvahelisest ühtsest hariduse liigitusest (International Standard Classification of Education – ISCED).
(3) Kooli astumise vastuvõtmisavaldus (edaspidi avaldus) esitatakse koos muude dokumentidega algavaks õppeaastaks Kooli direktsioonile. Avaldus koos muude dokumentidega võetakse vastu ja registreeritakse vastavalt Kooli asjaajamise korrale. Õpilase I klassi vastuvõtu avalduse blanketi saab Koolist või Kooli koduleheküljelt Vastuvõtmist 1. – 9. klassi võib taotleda iga õpilane (piiratud teovõimega õpilase puhul tema seaduslik esindaja), kelle puhul pole seadusega sätestatud piirangut põhihariduse omandamiseks.
(4) Esimesse klassi võetakse õpilased, kes on saanud jooksva aasta 1. oktoobriks 7 aastaseks. Lapse seadusliku esindaja soovil võetakse I klassi vastu ka neid õpilasi, kes jooksva aasta 30. aprilliks on saanud 6-aastaseks, kui nõustamiskomisjon või lasteasutus, kus laps käib, on hinnanud lapse koolivalmidust ja soovitanud kooli õppima asumist.
(5) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile.

§ 3. Õpilase koolist väljaarvamine.
(1) Enne kooli lõpetamist õpilase koolist väljaarvamisel väljastab kool lapsevanemale vastava taotluse alusel:
1) ametlikult kinnitatud väljavõtte õpilasraamatust;
2) väljavõtte õpilase tervisekaardist;
3) direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse jooksva õppeaasta kohta, kui õpilane arvatakse koolist välja pärast õppeperioodi lõppu;
4) kooli direktori allkirja ja kooli pitseriga kinnitatud klassitunnistuse ning hinnetelehe jooksva õppeveerandi või kursuse hinnetega, kui õpilane arvatakse koolist välja õppeveerandi kestel.
(2) Õpilase koolist väljaarvamisel seoses kooli lõpetamisega väljastab kool õpilasele lõputunnistuse ning lapsevanema taotlusel väljavõtte õpilase tervisekaardist.

§ 4. Õpilase üleminek ühest koolist teise.
(1) Õpilase ühest koolist teise üleminekuks loetakse õpilase ühe kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist ning teise kooli samale haridustasemele vastuvõtmist. Õpilane jätkab uues koolis õpinguid klassis, kus ta eelmises koolis väljaarvamise hetkel õppis või kuhu ta on üle viidud.
(2) Klassi, kus õpilane õpinguid jätkab, määrab õppenõukogu, arvestades õpilase vanust ja seni omandatud haridust, järgmistel juhtudel:
1) välisriigi õppeasutusest tulnud isiku puhul, kui ta ei ole varem Eestis õppinud;
2) isiku puhul, kellel puudub läbitud õpinguid tõendav dokument;
3) isiku puhul, kes on eelnevalt õppinud lihtsustatud õppes ja soovib õpinguid jätkata põhikooli riikliku õppekava järgi;
4) isiku puhul, kes eelnevalt õppis koolis, kus rakendati põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nominaalsest õppeajast erinevat nominaalset õppeaega;
(3) Euroopa koolist tulnud õpilase puhul arvestatakse Euroopa koolide põhikirja konventsioonis sätestatut. Õpilane asub õppima selles klassis, mis vastavalt määruse lisas esitatud võrdlustabelile vastab Euroopa kooli klassile, kus ta õpingud katkestas (Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010. a määrus nr 43).

§ 5. Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilase õpingute jätkamine.
(1) Välisriigi õppeasutusest tulnud õpilane, kes on enne välisriiki asumist õppinud Eesti koolis ning soovib jätkata põhihariduse omandamist Eestis, asub õppima sama kooli vastavas klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Lapsevanema taotlusel võib õpilane vajadusel jätkata õpinguid madalamas klassis.
(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava lähtudes eelnevast õpikogemusest ja arvestades kooli õppekava.

§ 6. Vastuvõtmisel esitatavad nõuded ja muud vastuvõtmisel tähtsust omavad asjaolud.
(1) Kooli 1.- 9. klassidesse võetakse vastu kõik Kooli teeninduspiirkonna koolikohustuslikud õpilased. Võimalusel arvestatakse erisusi. Vabade kohtade olemasolul võetakse Kooli vastu ka teiste piirkondade koolikohustuslikke isikuid vastavalt kooli vastuvõtu korrale.
(2) Kooli vastuvõtmise taotlemisel peavad taotlejad arvestama, et Koolis on A – võõrkeeleks alates 1. klassist inglise keel ja B – võõrkeeleks alates 6. klassist vene keel.

§ 7. Vastuvõtmisest või sellest keeldumisest teavitamise kord.
Õpilase Kooli vastuvõtmise algavaks õppeaastaks ja jooksva õppeaasta kestel otsustab Kooli direktor käskkirjaliselt vastavalt Kooli vastuvõtu korrale.

§ 8. Vastuvõtuotsusega mittenõustumine.
Vastuvõtuotsusega mittenõustumisel on sisseastujal õigus pöörduda otsuse vaidlustamiseks kirjaliku avaldusega Kooli direktori või kooli pidaja poole otsuse uuesti läbivaatamiseks kolme tööpäeva jooksul pärast vastuvõtuotsuse teatavaks tegemist.

§ 9. Õpilaste üle arvestuse pidamine kooli vastuvõtmisel ja koolist väljaarvamisel.
(1) Kooli õpilaste arvestust peetakse õpilasraamatus ja «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).
(2) Koolikohustusliku õpilase kooli nimekirjast väljaarvamisel märgitakse ta EHIS-es koolist lahkunuks põhjusega «Teise kooli üleminek (ootel)». Kui viie tööpäeva jooksul alates EHIS-es õpilase koolist väljaarvamisest ei ole EHIS-es tehtud märget õpilase õppima asumise kohta, teavitatakse sellest EHISe kaudu õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Valla- või linnavalitsus rakendab abinõusid õpilase mujal õppima asumise väljaselgitamiseks ja vajadusel koolikohustuse täitmise tagamiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata õpilase teise riiki elama ja õppima asumisel. Sellisel juhul arvatakse õpilane kooli õpilaste nimekirjast välja õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema vastava kirjaliku taotluse või välisriigi õppeasutuse, kuhu õpilane õppima asus, kirjaliku teatise alusel ning EHIS-esse tehakse märge «lahkus välismaale».